Kinnisvara- ja innovatsioonikonverents

Mõttemuutjad 2024

Kolmas kinnisvara- ja innovatsioonikonverents
„Mõttemuutjad 2024“ keskendus sel korral
jätkusuutlikkusele.

Arutlesime, kas keskkonnasäästlikkus on piirang või hoopis võimalus. Otsisime vastuseid küsimustele, millist mõttemuutust vajab täna Eesti kinnisvarakeskkond ja kes saavad seda mõjutada. Kõlama jäid, et mõttemuutuseks kestlikkuse suunas on vajalik tihedam koostöö osapoolte ning era- ja avaliku sektori vahel, teadmiste, andmete ja tehisaru senisest julgem kasutamine.

Oma teadmisi ja kogemusi jagasid 16. oktoobril valdkonna eestvedajad ja eksperdid.

Nägime sisukaid ettekandeid ja põnevaid vestlusringe.

Päeva juhtis ja vestlusringe vedas Johannes Tralla.

VAATA salvestust siit

Anna tagasisidet

Loodame, et konverentsil olevad ettekanded avardavad Su vaatenurka ning tekitavad uusi mõtteid. Oleme tänulikud, kui võtad mõned minutid ja annad esinejate kohta tagasisidet.

Ettekanded ja materjalid

Avasõnad

Innovatsioon ja tehnoloogilised läbimurded on tihti sündinud vajadusest leida tõhusamaid lahendusi piiratud ressursside tingimustes ning avalik sektor peaks olema siin eeskujuks. Kliimanõuete täitmiseks tuleb rohkem renoveerida ja energiakasutust vähendada, see nõuab mõtte muutust.

Kaur Kajak, Rahandusministeeriumi asekantsler

Vaata videot

Keskkonnasääst ja areng kitsaste majandusolude kiuste

Kliimakindel ehitamine ja renoveerimine ei pea olema tingimata kallis, kõik algab targast ja läbimõeldud tellimusest, tõdesid ministeeriumide esindajad arutelupaneelis üksmeelselt. Tarkus tähendab eelkõige oskust rajada hooneid nii, et nende funktsionaalsust saaks ajas lihtsamini muuta.

Vestlevad:
Kaur Kajak, asekantsler, Rahandusministeerium
Ivo Jaanisoo, asekantsler, Kliimaministeerium
Sandra Särav, asekantsler, Majandus– ja kommunikatsiooniministeerium
Vestlust juhib: Johannes Tralla

Vaata videot

Riigi Kinnisvara visioon lähiaastateks

Elades pidevas muutumises, on oluline kohaneda ja õppida leidma uusi lahendusi. Tuleb tõsiselt kaaluda, kuidas mitte ehitada maju, mida riigil 10 aasta pärast vaja pole, kuidas ehitada kokkuhoidlikumalt, aga linnaruumi rikastavalt. Järgnevate aastate fookus on sellel, kuidas olla kulutõhus ning keskkonnahoidlik.

Tarmo Leppoja, juhatuse esimees, Riigi Kinnisvara

Vaata videot

Keskkonnasäästliku ehitamise jälg

Ehitatud keskkond moodustab ligi 40% Eesti ühe aasta kasvuhoonegaaside heitmetest. Hoonete planeerimisel on olulised lahenduste kvaliteet, vastupidavus ja paindlikkus, aga ka asukoht ja ligipääsetavus. Otsused, mis mõjutavad hoone kestlikkust ja halduskulusid kogu olelusringi jooksul, tehakse alati hoone planeerimise faasis. Sellepärast on kõigi osapoolte sisuline ja kvaliteetne koostöö määrava tähtsusega.

Kadri-Ann Kertsmik, hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht, Riigi Kinnisvara

Vaata videot

Presentatsioon PDF vormingus:

Vestlusringis on õppejõud: Millist muutust vajab Eesti kinnisvarasektor?

Panelistid tõid lavale mitmeid elulisi näiteid, millega ehitatud keskkonna jätkusuutlikkust ednedada. Kestlikkus tähendab seda, et kõik algab põhjalikust lähteülesandest ja projekteerimisest ning tihti pole probleemid kinni mitte jäigas seadusandluses, vaid inimestes, kultuuris ning väheses vastuvõtlikkuses innovatsioonile.

Vestlevad õppejõud:
Martin Talvik, ehitusjuht ja ehitusfüüsik, TalTech
Mariann Drell, strateeg Arhitektuurikeskuses, EKA
Tuule Mall Parts, insener, R8, vanemteadur TalTech
Vestlust juhib: Johannes Tralla

Vaata videot

Energiatõhusus paberil ja tegelikkuses

Eesti hoonete energiatõhususe nõuded on ühed karmimad Euroopas. Samas on kavandamisel arvestatud energiatarbimised täna kaugel tegelikkusest. Mõttemuutus, mida vajame on energiatõhususe spetsialisti rollile suurema tähtsuse ja ulatuse omistamine ning tihedam koostöö projekteerimisel, tuleviku prognoosimisel ja mudeldamisel.

Erkki Seinre, energiatõhususe projektijuht, Riigi Kinnisvara

Vaata videot

Presentatsioon PDF vormingus:

Töökeskkonnad nutikaks ja paindlikuks!

Eesti avalikus sektoris kasutame ühe töötaja kohta keskmiselt 21 m2 büroopinda ning sellest on päriselt kasutusel vaid 50%. RKAS eesmärk on büroopinda töötaja kohta 20% vähendada, mille saavutamiseks tuleb kabinetsüsteemilt üle minna tegevuspõhisele kontorile. Nii vajame kolm korda vähem pinda. Selleks, aga peavad organisatsioonid ja inimesed olema valmis katsetama uusi lahendusi.

Regina Kaasik, töö- ja teenuskeskkonna disainer, Riigi Kinnisvara

Vaata videot

Presentatsioon PDF vormingus:

Mõttemuutus Soome näitel

Kui Soome avalikust sektorist tuleb tellimus uuele majale, siis küsitakse esmalt kas ehitust saab vältida ja muuta pigem olemasolevat. Praegu on Soome riigisektoris kasutusel 10 m2 kontoripinda inimese kohta, uue eesmärgiga soovitakse jõuda 5–7 m2 inimese kohta ning selleks rakendatakse tegevuspõhise kontori põhimõtet.

Pertti Siekkinen, muutuste juht, Senate Properties

Vaata videot

Kogemus ja visioonilugu: kui vanaviisi enam ei saa

Kriisid panid Tallinki oma ärimudeleid üle vaatama ning leidma paindlikke lahendusi, kuidas kasutada laevu tavapärasest teisel ja ka efektiivsemal viisil. Tallink on praegu Läänemere suurim voodikohtade arvuga ettevõte ning tark ruumikasutus võimaldab viia ühel laeval iga päev üle lahe 22 km autosid. Täna ei teata , kuidas 2050. aastaks merenduses süsinikuneutraalsust saavutada. Küll aga on teada, et kiire kohanemine ja paindlikkus aitavad leida selleks lahendused.

Paavo Nõgene, juhatuse esimees, Tallink Grupp

Vaata videot

Konverentsi galerii

Esinejad

Erkki Seinre

Erkki töötab Riigi Kinnisvara energiatõhususe projektijuhina avaliku sektori hoonete energiatõhususe parendamise nimel. Tal on doktorikraad hoonete jätkusuutlikkuse hindamismeetodite teemal ning magistrikraad kütte-ventilatsiooni erialal. Töötanud on ta hoonete tehnosüsteemide inseneri, ülikooli õppejõu, projekteerimise projektijuhi, energiatõhususe spetsialisti ja BREEAM/LEED konsultandi ja sertifitseerijana. Viimastel aastatel on Erkki spetsialiseerunud olemasolevate hoonete energiatõhususe, sisekliima ja tehnosüsteemide murekohtade tuvastamisele ja toimivuse parendamisele.

Ivo Jaanisoo

Ivo on Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler ning vastutab selle eest, et ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteet areneks pidevalt ning arvestaks üha enam kliimamuutuste ja nendega kohanemise vajadusega. Samuti vastutab ta ringmajanduse ja jäätmevaldkonna edendamise eest. Ivo lähiaastate olulisemad väljakutsed on elamupoliitika väljatöötamine, jäätmereformi elluviimine, hoonete renoveerimislaine tugisüsteemi loomine, samuti kannab ta laiemat hoolt ehituse ja ringmajanduse valdkondade konkurentsivõime edendamise eest.

Johannes Tralla

Johannes on Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanik. Meedias tehnoloogia- ja kultuuriteemadega alustanuna oli ta 2012-2018 ERR-i Euroopa korrespondent. Alates 2018 sügisest juhib Johannes ETV-s saateid “Esimene stuudio” ja “Välisilm” ning töötab “Aktuaalse kaamera” meeskonnas uudisteankru ja reporterina. Arvukate eriprojektidega seotuna on ta ka reisisaate “Johannese lähetamine” ja majandussaate “Mis värvi on majandus?” autor ja saatejuht.

Kadri-Ann Kertsmik

Kadri-Ann on Riigi Kinnisvara hoonete keskkonnasäästlikkuse arendamise projektijuht ja Tallinna Tehnikaülikooli doktorant, kelle südameasjaks on ehitatud keskkonna kestlikkus. Tema kogemus nii era- kui ka avalikust sektorist on andnud laia vaate ning mõistmise, kuidas töötavad asjad suurel skaalal ning mismoodi tuleb neid detailselt teha, et paberil olnud visioonid realiseeruks. Lisaks on Kadri-Ann õppejõud, koolitades juba töötavaid insenere -arhitekte aga ka tudengeid. Samuti annab ta konsultatsioone ja aitab leida lahendusi ehitatud ruumi kestlikkuse tagamiseks.

Kaur Kajak

Kaur on Rahandusministeeriumis halduspoliitika asekantsler ning vastutab riigihalduse valdkonna poliitika kujundamise ja elluviimise eest. Ta tegeleb avalike teenuste arendamisega, eesmärgiga muuta need lihtsamaks ja kasutajasõbralikumaks, ning avaliku sektori tõhususe ja usaldusväärsuse suurendamisega.

Mariann Drell

Mariann on Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuri teaduskonnas Sisearhitektuuri osakonna lektor ja magistritööde stuudio kaasjuhendaja. Teda inspireerib tudengite kiire areng, nende julgus erialale lähenemisel ning kriitiline mõtlemine eriala ja isikliku arengu osas. Lisaks töötab ta Eesti Arhitektuurikeskuses strateegina, kus keskendutakse akadeemilise teadmise ja praktika ühendamisele eriala innovatsiooni ja arengu edendamiseks. Samuti panustab ta strateegina Eesti kohaliku jätkusuutliku ehituse kompetentsi arendamisse ja levitamisse.

Martin Talvik

Martin on endine ehitusjuht ja Tallinna Tehnikaülikooli doktorant. Oma südameasjaks on ta võtnud fassaadide kestvuse pikendamise ja uudsete päikesefassaadide arendamise. Martin on peatöövõtjana ehitanud mitmeid keerukaid objekte nii elukondlikus kui ärikinnisvara sektoris ning premeeritud 2021. aastal noore ehitusinseneri tiitliga. Tehnikaülikoolis õpetab Martin tudengitele hoonete piirdetarindite projekteerimist ning juba kogenumatele inseneridele niiskuskahjustuste vältimist läbi praktikumide. Tema laiem eesmärk on, et noored ehitusinsenerid oskaksid tellida, projekteerida, kontrollida ja ka ise ehitada kauem kestvaid lahendusi, püsides seejuures pingelises ajagraafikus.

Paavo Nõgene

Paavo on mitmekülgne ja kogenud tippjuht, kelle karjäär on hõlmanud nii kultuuri kui ka ettevõtluse valdkondi, nii avalikus- kui erasektoris. Ta on töötanud Vanemuise teatrijuhina, Kultuuriministeeriumi kantslerina ning alates 2018. aasta maikuust juhib Tallink Gruppi. Ta on aastate jooksul olnud ka mitmete kultuuriorganisatsioonide ja sihtasutuste nõukogu liige.

Pertti Siekkinen

Pertti Siekkinen töötab muutuste juhina Soome riigi kinnisvara haldavas asutuses Senate Properties ja vastutab valitsuskabineti töökeskkonna parendamise eest. Tema ülesanne on arendada ruume, digilahendusi ja töömeetodeid nii, et töötajad tunneksid end sealsetes keskkondades hästi ning oleksid oma töös produktiivsemad. Tema peamisteks klientideks on valitsus ja ministeeriumid, Soome Tolliamet ning Soome Haridusameti allasutused.

Regina Kaasik

Regina on Riigi Kinnisvara töö- ja teenuskeskkonna disainer, kelle taust on sisearhitektuur ja teenuse disain. Ta aitab luua selliseid töökeskkondi, mis toetavad kasutajate vajadusi ja on funktsionaalsed. Regina suunab keskkondade planeerimisel fookuse soovide ja vajaduste tasakaalu leidmisele, et ruum peaks tulevikumuudatustele võimalikult hästi vastu. Rahvusvahelise võrgustiku (PureNet) kaudu hoiab ta silma peal, missugune on töökeskkondade areng teistes riikides.

Sandra Särav

Sandra on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majanduse ja innovatsiooni asekantsler. Tal on mitmekesine kogemus nii era- kui ka avalikust sektorist, samuti Euroopa Liidu tasandilt. Sandra on töötanud avaliku poliitika juhina Metas (Facebook) ja juhtinud regulatiivseid ja jätkusuutlikkuse algatusi Eesti tehnoloogiaettevõttes Bolt. Lisaks praegusele tööle asekantslerina annab Sandra TalTechis loenguid tehnoloogia reguleerimise ja EL-i õiguse teemadel.

Tarmo Leppoja

Tarmo on Riigi Kinnisvara juhatuse esimees alates 2023. aasta detsembrist. Enne seda töötas ta peadirektorina Riigi Tugiteenuste Keskuses, mis pakub avaliku sektori asutustele erinevaid tugiteenuseid ning korraldab Euroopa Liidu ja mitmete Eesti riigieelarveliste toetuste jagamist, järelevalvet ja makseid. Tarmo ehitas üles organisatsiooni koos meeskonnaga, kus üle 400 eksperdi loovad ja haldavad klientide poolt kõrgelt hinnatud teenuseid.Tarmo kogemuste hulka kuulub ka töö Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ning mitmete erakinnisvarafirmade juhatuse liikmena.

Tuule Mall Parts

Tuule töötab vanemteadurina TalTechi liginullenergia hoonete uurimisrühmas ja insenerina firmas R8 Technologies. TalTechis keskendub ta hoonete ja piirkondade energiatõhususe ning tehnosüsteemide juhtimise uurimisele ning õpetab hoonete energiasimulatsiooni ja automaatikat. R8Tech’is analüüsib Tuule hoonete tehnosüsteemide toimivust ja energiakasutust ning osaleb nutikate juhtimisalgoritmide arendamises, mis aitavad hoonete energiatõhusust ja sisekliimat reaalajas parendada.

Mõttemuutjad 2021

Siit leiad 2021. aasta konverentsi info.

Mõttemuutjad 2020

Siit leiad 2020. aasta konverentsi info.